Toidu süsiniku- ja veejalajälg
24 levinud toiduaine kliimamõju kilogrammides CO2-ekvivalenti kilogrammi kohta, pingereas, igaühe jaoks väiksema mõjuga asendus — ning märkus veekasutuse kohta.
Mida tähendab „CO2e kg kohta“
Toidu jalajälge mõõdetakse kilogrammides süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2e), mis vabaneb, et üks kilogramm seda toitu sinu taldrikule jõuaks — põllumajandus, sööt, maakasutus, töötlemine ja transport kokku. CO2-ekvivalendi kasutamine võimaldab liita veiste ja riisipõldude metaani tavalise süsinikdioksiidiga ühele skaalale. Kõige selgem järeldus on, et toidu valik varjutab peaaegu kõik muu: punane liha ja piimatooted on taimedest kaugel eespool.
Toidud süsiniku jalajälje järjekorras
| Toit | Rühm | ≈ kg CO2e / kg | 100 g kohta |
|---|---|---|---|
| Veiseliha | Punane liha | 60 | 6,0 kg |
| Lambaliha | Punane liha | 24 | 2,4 kg |
| Juust | Piimatooted | 21 | 2,1 kg |
| Palmiõli | Õli | 8,0 | 800 g |
| Sealiha | Liha | 7,0 | 700 g |
| Kanaliha | Liha | 6,0 | 600 g |
| Oliiviõli | Õli | 6,0 | 600 g |
| Kasvatatud kala | Mereannid | 5,0 | 500 g |
| Munad | Valguallikas | 4,5 | 450 g |
| Riis | Põhitoit | 4,0 | 400 g |
| Piim | Piimatooted | 3,0 | 300 g |
| Tofu | Valguallikas | 3,0 | 300 g |
| Roosuhkur | Muu | 3,0 | 300 g |
| Leib ja nisu | Põhitoit | 1,4 | 140 g |
| Tomatid | Köögivili | 1,4 | 140 g |
| Herned | Kaunvili | 0,9 | 90 g |
| Banaanid | Puuvili | 0,8 | 80 g |
| Kartulid | Põhitoit | 0,5 | 50 g |
| Sibul ja porru | Köögivili | 0,5 | 50 g |
| Kapsas ja brokoli | Köögivili | 0,5 | 50 g |
| Õunad | Puuvili | 0,4 | 40 g |
| Tsitrusviljad | Puuvili | 0,4 | 40 g |
| Juurviljad | Köögivili | 0,4 | 40 g |
| Pähklid | Valguallikas | 0,4 | 40 g |
Märkus vee kohta
Süsinik on vaid üks jalajälg. Mageveekasutus räägib sarnast lugu: veiseliha, juust ja mõned puupähklid on toodetavatest toitudest kõige veenõudlikumad, samas kui kartulid, juurviljad ja enamik kapsasköögivilju on kerged nii vee kui ka süsiniku poolest. Kuna need kaks mõõdikut langevad nii sageli kokku, aitavad allolevad asendused mõlemal rindel.
Need on mediaanhinnangud, mis erinevad suuresti farmiti, piirkonniti ja meetoditi. Need on mõeldud üldiseks arusaamiseks, mitte sinu ostukorvi täpseks süsinikuauditiks.
Allikas: Poore, J. & Nemecek, T. (2018), "Reducing food's environmental impacts through producers and consumers", Science 360, 987–992. · kontrollitud 2026-09-04
Korduma kippuvad küsimused
Millistel toitudel on suurim süsiniku jalajälg?
Suure edumaaga veiseliha, seejärel lambaliha ja juust. Veiseliha jalajälg on umbes 60 kg CO2-ekvivalenti kilogrammi kohta — ligikaudu kümme korda suurem kui kanalihal ja üle saja korra suurem kui enamikul köögiviljadel. Toidu liik on palju olulisem kui see, kus seda kasvatati või kui kaugelt see tuli.
Kas kohaliku toidu söömine vähendab jalajälge kõige rohkem?
Tavaliselt vähem, kui inimesed arvavad. Enamiku toitude puhul on transport väike osa kogusummast; see, mida sa sööd, on olulisem kui see, kui kaugelt see tuli. Osa punase liha ja piimatoodete asendamine kanaliha, kala, munade või taimsete toitudega on kõige suurem hoob.
Aga veejalajälg?
Veekasutus on eraldi mõõdik ja muster on üldjoontes sarnane: veiseliha, juust ja mõned pähklid vajavad palju vett, samas kui enamik köögivilju, puuvilju ja kartuleid on nii vee kui ka süsiniku poolest kerged. Siinsed arvud käivad kasvuhoonegaaside kohta.
Kust need arvud pärinevad?
Poore’i ja Nemeceki (2018) ajakirjas Science avaldatud suurest andmestikust, millel põhineb enamik toidu jalajälje graafikuid. Need on kogu tarneahelat hõlmavad mediaanhinnangud, mis erinevad farmiti ja meetoditi, seega käsitle neid juhistena.
Söö hästi — endale ja planeedile
TempoLife jälgib sinu söödu toiteväärtust — ühenda see väiksema mõjuga asendustega ja vaata, kuidas mõlemad kokku annavad.